Alapakkuja lükati hankel kõrvale

Maavalitsus jäi Atko Bussiliinide kaebustes võitjaks ka riigihangete vaidlustuskomisjonis ning halduskohtus.

Senine praktika avalike bussiliinivedude hangetel on olnud, et maavalitsused hankijatena valivad võitja eelkõige madalaima hinna põhjal. Isegi kui teised pakkujad on vahel püüdnud alapakkumistele viidata, siis hankija ei ole sellesse vaidlusse sekkunud.

Rapla maavalitsus koostöös maanteeametiga lõi aga hiljuti pretsedendi, lükates tagasi AS MTG (oli ATKO Grupp tütarfirma, augustis ühines Atko Bussiliinidega – toim.) pakkumuse.

„Pidasime pakkumust liiga odavaks. Riigil on piisavalt raha, et mitte osta ebakvaliteetset või liiga odavat teenust,“ selgitas Rapla maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna ühistranspordi peaspetsialist Raivo Kont-Kontson.

Kahtlus tekkis, kuna viiest pakkujast ühel oli teistest oluliselt odavam liinikilomeetri hind. Atko Bussiliinid küsis liinikilomeetri kohta toetust 84 senti, ülejäänud pakkujad aga 95 senti.

Maavalitsus suutis riigihangete vaidlustuskomisjonile ja ka halduskohtule kahes astmes tõestada, et nende otsus pakkuja alapakkumuse tõttu hankelt kõrvaldada oli õige. „See tõestusmaterjal oli olemas. Vedajal, kelle me liialt odava pakkumusega kõrvale lükkasime, oli üle Eesti 14 lepingut, nendest enamusega oli ta miinuses. See oligi meie jaoks üks argument,“ lisas Kont-Kontson.

Kas see otsus hakkab pretsedendina bussiliinivedude turgu korrastama ja edaspidi julgustab see ka teisi hankijaid? „Seda küll. Me ise ka lootsime seda, sest keegi pidi ju otsa lahti tegema. Nähes, kui odavalt hankeid võidetakse ja millist vaeva pärast tellijad näevad, et pakkujat ohjata ning temalt kvaliteetset koostööd ja teenust saada, siis tasus see risk ära,“ sõnas Kont-Kontson.

Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Ingmar Roos märkis samuti, et maavalitsusel oli vedaja majandusnäitajate põhjal olemas tugev tõendamismaterjal. „Varasema tegevusega on see vedaja näidanud, et ta ei suuda küsitud liinikilomeetri hinnaga kulusid katta ja vähemalt kahjumi piiri ületavalt liini teenindada. Leian, et see oli ainuõige otsus,“ lausus ta.

Atko Bussiliinide juhataja Margo Tominga sõnul nad Rapla hankel alapakkumist ei teinud. „Lääne-Virumaal veetakse ning Põlvas hakatakse vedama odavamate hindadega, kui oli meie Rapla pakkumine. Raplas on aga kulud väiksemad kui mujal. Küsimus on, milline maavalitsus aktsepteerib seda ja milline mitte,“ lausus ta.

Tomingas lisas ka, et Rapla hange oli kogemus, millest nad püüavad õppida. Kuna nende esimene selgitus maavalitsusele ei olnud piisav, siis leidis hankija, et rohkem pole põhjust küsida ning lihtsam on nad kohe hankelt kõrvaldada.

Kuid ajalugu tehti Rapla bussiliiniveo hankel veel. Nimelt said kolm pakkujat hinna ja muude tingimuste alusel kokkuvõttes täpselt ühesuguse tulemuse, mistõttu otsustas võitja esmakordselt klausel, et parimaks tuleb esimesena pakkumuse saatnud vedaja. Selleks oli Hansa Bussiliinid.

Väljavõte Tallinna ringkonnakohtu otsusest:

Riigihangete seaduse § 48 lg-d 1-3 ning nende aluseks olevad direktiivi 2004/18/EÜ art 55 lg-d 1 ja 2 panevad hankijale kohustuse kontrollida põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste koostisosi ning võimaldada pakkujal tõendada, et tema pakkumus on tõsiseltvõetav, kusjuures hankija peab asjaomasele pakkujale esitama selgelt väljendatud nõude, et tal oleks võimalus oma pakkumuste tõsiseltvõetavust täiel määral ja tõhusalt põhjendada (vt Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p-d 28-31).

Käesoleval juhul esitas hankija küsimuse 12.06.2014 (I kd, tl 26 ja pöördel) ja pakkuja vastas sellele 18.06.2014 (I kd, tl 27 ja pöördel). Esitatud küsimuses nõudis hankija selgitusi, kuidas on pakkujal võimalik teha Rapla hankes pakkumus maksumusega 0,84 eurot/lkm (mis on eeldatavast maksumusest 28% madalam), kui samas oli ta Põlva hankes ise vaidlustanud põhjendamatult madala hinna motiivil pakkumuse maksumusega 0,89 eurot/lkm ning Rapla hanke tingimused on seejuures Põlva hanke omadest rangemad. Apellant tõi oma vastuses välja Raplamaa väiksema kütusekulu ja lihtsama logistika ning viitas sünergia tekkimisele Kohila õpilasteveoga.

Ringkonnakohus leiab, et hankija küsimus oli antud juhul piisavalt täpne, et pakkuja saanuks selle alusel oma pakkumuse maksumuse kujunemist asjakohaselt selgitada. Pakkujal tulnuks hankijale esitatud vastuses üksikasjalikult välja tuua, millistel algandmetel ja arvutustel tema pakkumuse maksumus (s.o hankedokumentide vorm X „Pakkuja liinikilomeetri maksumuse pakkumuse aluseks olevate tulude-kulude arvestus“) tugineb ning milles seisneb väidetav kokkuhoid seoses Kohila õpilasteveoga ja kui suures ulatuses mõjutab see pakkumuse maksumust.

Apellandi väide, et hankija on alusetult hinnanud ATKO gruppi kuuluvate ettevõtete majandustulemusi tervikuna, kuigi pidanuks piirduma vaid pakkuja majandustegevuse analüüsiga, ei ole põhjendatud. Oma 18.06.2014 vastuses tõi apellant enda eelisena ise välja, et üks AS ATKO Grupp tütarettevõtja juba teostab Kohilas õpilastevedu ja kahe töö vahel tekiks sünergia, mis võimaldab tal pakkuda madalamat hinda. Kuivõrd apellant põhjendas oma pakkumuse maksumust otseselt teise samasse kontserni kuuluva äriühingu tegevusega, siis lähtus ka hankija õigustatult ATKO grupi kui terviku majandusnäitajatest. Isegi kui võtta aluseks hankija tabelis esitatutest üksnes AS MTG kohta käivad andmed (Pärnumaa, Valgamaa ja Viljandimaa kaks lepingut), nähtub neist avaliku teenindamise lepingute täitmine 2013. aastal suure kahjumiga (vastavalt  0,20 eurot/lkm,  0,07 eurot/lkm,  0,16 eurot/lkm ja  0,12 eurot/lkm). Apellant ei ole hankija koostatud tabelis sisalduvaid andmeid millegagi ümber lükanud.